Risk Map ehk riskikaart - töövahend suurimate riskide tuvastamiseks

Üksikasjad

25.07.2024

Inimõigused ning keskkonnariskid ja -kahjud on ülemaailmsetes tarneahelates laialt levinud. Riskide kindlaks tegemine on esimene samm nendega tegelemisel. Selle toetamiseks andis Fairtrade välja põhjaliku toetava ja pidevalt täieneva töövahendi- riskikaardi.

Iga viies töötav inimene elab vaesuses. Ülemaailmselt teeb 160 miljonit last – neist 70 protsenti põllumajandussektoris – tööd, mis kahjustab nende tervist või katkestab kooliteed. Põllumajandus nõuab 70 protsenti mageveevarudest kogu maailmas.

Fairtrade'i riskikaart kirjeldab meie praegust arusaama olulisematest inimõiguste- ja keskkonnaprobleemidest tarneahelates ja geograafilistes piirkondades, kus Fairtrade oma tööd teeb. Seda nii riikide, konkreetsete riskide kui toorainete kaupa. Samuti aitab see mõista, kuidas need riskid on omavahel lahutamatult seotud juurpõhjustega, nagu vaesus, ebavõrdsus ja ekspluateerimine.

Kaasatud on 129 riiki (ka eesti) ning 9 levinuimat riskitüüpi. Tooraineid on kaardil hetkel 9: kohv, puuvill, suhkur, lilled, banaanid, mesi, veiniviinamarjad ja süsinikukvoot. Neid lisandub pidevalt ja kokku on plaanis avaldada 17-ne toote riskiinfo.

COCLA kohviühistu Peruus. Fairtrade Česko a Slovensko. Fotograaf Andrej Barát.

Kellele kaart on mõeldud

Riskikaart loodi selleks, et toetada meie peamisi sidusrühmasid. Aga ka selleks, et ettevõtted saaks tuvastada suurimaid riske oma tarneahelates, et tarbija saaks leida olulist infot ostuotsuste toetamiseks ning koolid kasutada materjale õppetöös. Oluline on mõista, et riskikaarti saab kasutada riskihinnangute toetamiseks, kuid mitte asendamiseks.

Kaart toetab riskihindamises kõiki globaalsete väärtusahelate osalisi alates toorainekasvatajatest ja tööliste organisatsioonidest kuni brändide ja jaemüüjateni välja. Eelkõige Euroopa ettevõtetel on üha suurem seaduslik kohustus viia läbi riskianalüüse ning ennetada, maandada ja kõrvaldada oma tarneahela suurimaid riske. Riskikaart pakub üksikasjalikku teavet, et toetada lahendustele suunatud dialoogi ja koostööd tarneahela kõigi osaliste vahel ning väärtuslikku teavet selle kohta, kuhu suunata ettevõtte jätkusuutlikkuse ja vastutustundlikkuse eesmärkidega seotud tegevusi ja toetust.

Partnerlus hoolsuskohustuse nimel

Fairtrade on loonud sügava arusaamise inimõigustest ja keskkonnariskidest ülemaailmsetes tarneahelates ning töötab nende lahendamise nimel pidevalt. Oleme valinud tegutseda sektorites ja piirkondades, kus need riskid on kõige suuremad, sest just seal on meid kõige rohkem vaja. Kogemustele tuginedes saame toetada ettevõtteid nende hoolsuskohustuste täitmise igas etapis, eriti aga kahjude ja riskide tuvastamisel, ennetamisel ja maandamisel.

„Fairtrade on olnud inimõiguste edendamise teerajaja ettevõtluses enam kui 30 aastat. Hoolsuskohustus ei tohi puudutada ainult ettevõtte sisemisi protsesse ja äripartneritele esitatavaid nõudeid. See peab olema ka dialoog tooraine kasvatajatega, koostöö kogu tarneahelas ja ettevõtte sisemiste tavade pidev arendamine, et parandada inimeste elu ja kaitsta keskkonda, ütles Fairtrade’i äri- ja inimõiguste direktor Tytti Nahi.

Riskidest rääkimise riskid

Süsteemsete inim- ja keskkonnaprobleemide läbipaistvus võib olla kaugete maade põllumeeste ja põllumajandustöötajate jaoks riskantne. Kui ettevõtted ei ole valmis oma osa vastutusest kandma, võivad nad otsustada kõik kaubanduslikud sidemed riskirikaste kauplejatega katkestada, selle asemel, et koos nendega riske maandada ja kõrvaldada.

Riskide eiramine pole neid aga kunagi kaotanud – seepärast julgustame ettevõtteid kasutama uut kaarti võimalusena alustada dialoogi põllumeeste ja töölistega ning astuda konkreetseid samme globaalsete tarneahelate vastutustundlikumaks ja jätkusuutlikumaks muutmiseks.

Ükski organisatsioon ega sertifitseerimisskeem ei saa tagada, et tarneahel on inimõiguste ja keskkonnarikkumisteta. Paljud riskid on sügavalt juurdunud vaesuses, ebavõrdsuses ja ekspluateerimises ning nende pikas perspektiivis tõhusaks lahendamiseks on vaja ettevõtete, põllumeeste, tööliste, valitsuste ja kodanikuühiskonna ühiseid jõupingutusi. Seetõttu ei tohiks sertifitseerimise kasutamine kunagi olla ainus meede, mida ettevõte võtab oma tarneahela suurimate riskide ennetamiseks, maandamiseks ja kõrvaldamiseks.