ÕIGLASE KAUBANDUSE KUU KOOLIDES JA KIRJUTAMISVÕISTLUSE VÕIDUTÖÖD 2023

Üksikasjad

16.12.2023

Koostöös MTÜ Mondo ja Bioneer.ee portaaliga korraldasime kirjutamisvõistlust juba teist aastat. Sel aastal liitus meiega ka Lidl Eesti, kes pakkus võitjaile auhinnaks 30.eur kinkekaardid ning jõulumaiustusi. Bioneer.ee pakkus aga vanematele võitjatele ning teistele parematele kirjutajatele kaasautori kohta, mille üle kõik üleskutse saanud noored olid väga õnnelikud. Loodame kõigi noorte artikleid tulevikus Bioneer.ee kanalites ja lehel kindlasti näha!

Õiglase kaubanduse kuu oktoobris oli võimas! Suur-suur aitäh, et osalesite. Koos astusime suure ja olulise sammu õiglasema ja jätkusuutlikuma maailma suunas. Mondo võtab vägeva kuu, koos inspireerivate tegevusnäidetega, kokku siin artiklis, aga toome mõned momendid välja:

1.-3. klassi võidutöö: Kirtel Lindt, Jõõpre kool, 3. klass

Kakaouba

Ühel ilusal päeval kasvas üks ilus kakaouba. Aga ta nägi, et kuidas lapsed tööd rügavad ja suured mehed selle eest raha saavad. Siis tuli talle viha peale ning ta tahtis nendele meestele peksa anda.

Aga ühel ööl kukkus ta puu otsast alla. Kakaouba hakkas Eesti poole kõndima. Lõpuks jõudis ta kohale. Ta kaebas kõik Eesti politseile ära.

Nüüd peab Eestis müüma õiglaselt kasvatatud kakaoubadest tehtud šokolaadi.

Uba jäi Eestisse. Ta leidis töö Kalevi šokolaadivabrikus.

Erimainimise saanud tööd 1.-3. kass:

Markus Luhtoja: Kiusamise vastu!

Aafrikas kakaoistanduses on lapsed nagu vangis, teevad tööd, palka saavad väga vähe. Neid sunnitakse tööd tegema, nad peavad päevad läbi kakaoube korjama, saadud raha annavad perele. See töö on väga mürgine. Taimedele pritsitud mürk läheb nende kehasse. Mul on nendest lastest kahju. Neid kiusatakse.  Ma tahaksin aidata seal töötavaid lapsi. Käisin koos klassikaaslastega KIVa (kiusamise vastu) kooli üritusele. Tahan ka Aafrika lastele sellest programmist rääkida. Kiusamisele EI!

Kirke Tenel Ojala: Kakaouba ja  kättemaks

Kaugel kaugel Lõuna- Aafrikas korjati kakaoube, aga šokolaadi tehti Ameerikas. Üks kakaouba nägi, et väikesed lapsed peavad päevast päeva tööd rügama ning ei saa koolis käia. Vapper kakaouba ütles : „Aitab nüüd!  Ma sõidan Aafrikast Ameerika presidendi juurde ja räägin talle ära, mis istandustes toimub!” Nii ta tegigi. President võttis  kakaouba kuulda ning andis välja seaduse, et šokolaadivabrikud tohivad osta ainult õiglaselt kasvatatud kakaoube. Ja väikesed lapsed said kooli.

Robert Rehe: Sulav šokolaad

Elas kord üks šokolaad, kes ei tahtnud, et teda ära süüakse. Ta kavatses põgeneda külmikust, kus ta sees oli. Ta plaan oli selline, et kui keegi külmiku ukse lahti teeb, hüppab ta välja ja põgeneb majast ära. Kui laps külmiku lahti tegi, hüppas ta välja ning tormas minema, ukse poole. Kuid oh häda! Uks oli kinni ja aken oli samuti kinni. Šokolaad tormas pliidi poole ning hüppas pliidi peale. Aga pliit oli liiga kuum ja ta sulas ära.

Kärolin Mitri: Kurb lugu šokolaadist

Kui šokolaadi süüakse, siis tuleb suur magusaisu. Aina süüakse ja süüakse, nii kaua kuni šokolaad otsa saab. Šokolaad on väga kurb, et tal selline nimi on  ja et ta nii magus on. Hakkasin uurima, kuidas kakaoube, millest šokolaadi tehakse, kasvatatakse. Sain teada, et kakaopuu on igihaljas puu. Noored lehed on punased. Õied kasvavad otse tüvel. Kakaopuu viljad on paksu koorega. Kakaopuu kasvab looduses Kesk- ja Lõuna- Ameerikas. Lugesin, et kakoistandustes kasutatakse 5-kuni 17-aastaste laste tööd. See röövib aga neilt lapsepõlve.

Siim Ojala: Šokolaad

Lugesin internetist, et 5 kuni 17-aastased lapsed töötavad kakaoistandustes. Kui nad korjavad kakaoube, siis nad korjavad endale mürki kehasse. Sest kakaopuud on taimekaitsevahenditega mürgitatud, et nad paremini kasvaks. Lapsed ei saa ka töö eest raha ja kui nad ka saavad, peavad raha perele ära andma. Lapsed ei saa ka koolis käia. Lugesin sellest ja nüüd proovin poest valida õiglase kaubanduse märgiga šokolaadi. Mulle meeldib väga šokolaad.

4.-9. klassi võidutöö: Marta Siniroht, Nõmme Erakool, 9. klass

“Miks peaks mind  huvitama õiglane kaubandus?”

            Mulle on kõige olulisem, et loodus ja meie planeet säiliksid ning laps- ja orjatööle oleks tehtud lõpp üle maailma.  Vaesemad riigid on lõksus sundolukorras, mida on vaja ühiselt lahendada jätkusuutlikku majandust toetavate meetmetega, ning üheks nendest on just õiglane kaubandus. Ja FairTrade on märgis, mis aitab kaasa väikepõllumeeste vaesuse vähendamisele eetilisema kaubanduse meetmetega.
            Põhjendan alljärgnevaga üksikasjalikumalt. miks mulle isiklikult on õiglase kaubanduse teema südamelähedane, ning kuidas see võiks olla ühiseks ettevõtmiseks meile kõigile, sest mee hoolime!
            Õiglase šokolaadi tähendusest teadsin ma juba lasteaiast, et kui ma poest valin FairTrade märgiga maiustusi ja muid tooteid, siis paljud lapsed vaesemates riikides  kannatavad vähem nälga. Eesti elanike lemmikuteks on kujunenud paljud Fair Trade märgisega tooted. Ka meie peres on au sees näiteks: Dansukker suhkrud, I love eco kakaopulber, Cavalier šokolaadid, Puro Bio-Organic tea (kummeli, Earl Grey), Ben&Jerry’s Cookie Dough jäätis ning teised.
            Kõige meeldejäävamaks õppetunniks jäi mulle üks kord loomaaeda külastades ja viktoriinis osaledes avastus, et Nutella ei olegi nii hea, kui  see mulle alati paistis.  Nimelt, on Nutella üks toodetest, mis sisaldab palmiõli, mille tootmiseks farmerid ja palmiistandusfirmad põletavad massiliselt vihmametsa, et saada põllumaad juurde.  Kogu see raietegevus ja tahtlikud maastikupõlengud kiirendavad kliimasoojenemist ja viivad liikide hävinemiseni.  Istanduste tööliste ja loomade vahel käib sõda.  Loomadelt on ära võetud nende kodu ja nad püüavad ellu jääda süüa otsides, aga farmerid lihtsalt tapavad neid, et kaitsta oma saaki.  Just seetõttu ma enam kunagi ei ole ostnud Nutellat, hoolega jälgin, et ka teised tooted, mida tarbin, ei sisaldaks palmiõli. Õnneks, FairTrade märgisega tooteid ostes võin olla kindel, et toetan keskkonnasõbralikumaid farmereid.
             Samuti, FairTrade toodete eelistamine on kindel viis kuidas igaüks meist saab ilma erilise pingutuseta nüüd ja praegu anda juba igapäevaselt oma panuse positiivseteks muutusteks kogu maailmas. Isiklikult tean ma selle kõige sisulist tähendust muretsedes kahe Keenia koolitüdruku pärast kelle põhikooli õppemaksu toetust me maksame koos õega oma taskurahast. Meie jaoks on see iga aastaselt väga tagasihoidlik summa.  Aga need tüdrukud on ainsad oma peredes, kes õpivad põhikoolis tänu õppetoetusele ja tihti on kooli lõunasöök nende päeva parim eine, ning  ülejäänud söögikorrad on nii kuidas veab. Nende nooremad õed ja vennad teevad tööd, et nende pered ei peaks kannatama nälga. Minu jaoks on oluline, et Fair Trade märgis ettevõtete toodetel tagab, et lapstööjõu kasutamise asemel oleks makstud õiglasemat palka lastevanematele, et nende lapsed saaks käia koolis.
             Loodan et FairTrade muutub edaspidi jõudsalt ka laiemalt heaks tavaks ja ühiskondlikuks normiks. Tallinna elanikuna aga on minu unistus elada õiglase kaubanduse linnas, kus juba linna tasandil oma hankepoliitikaga oldaks eeskujuks õiglase kaubanduse väärtuste edendajana ja edasikandjana.
             Kokkuvõtteks ütlen, et meie peamiseks rikkuseks on puhas ja mitmekesine loodus ning terved, ettevõtlikud ja õnnelikud inimesed.  Julgen väita, et õiglase kaubanduse tulevik on positiivne, kui õnnestub säilitada tarbijate teadlikkus ja nõudlus, ettevõtete kohustus sotsiaalsele vastutusele ning soodustada rahvusvahelist koostööd ja toetada arengumaade tootjaid, et neil oleks ka võimalik teha keskkonnasäästlikumaid otsuseid meie kõigi tuleviku hüvanguks.

10.-12. klassi võidutöö: Kertu Kändla, Viljandi Gümnaasium, 11. klass

Kas ja miks on õiglane kaubandus oluline kliimamuutuste kontekstis?

Mida peab tänapäeva inimene silmas “õiglase” all, kas me üldse eristame sõnu nagu “õige” ning “õiglane”? Üha enam tundub, et me nimetame asju küll õiglasteks vaid sellepärast, et need tunduvad meie jaoks õiged. Aga kas nad seda ka alati on?

   Tänapäeval võtab maailmas tuure üles õiglane kaubandus, mis seisab üldmõistes kaubandusega seotud õiguste eest, ent see on väga üllas ning õiglane käitumine. Kuna see aitab maailma paremaks muuta nii mitmeski mõttes.  Muidugi võib selle juures olla ka inimeste halvakspanu, sest tänu sellele ei saada enam arengumaadest nii odavalt kaupa kätte, kuna neile on kehtestatud nüüd vääriline hind. Sealsed inimesed, kes aga rabavad rasket tööd teha ebainimlikes tingimustes ja saavad kasinat tulu ainult selle nimel, et meie saaksime soodsamalt oma ostud soetatud, pole nüüd kindlasti  ilus vaatepilt, mille üle uhke olla, vaid tekib kohe moraalitunnetus.

      Aga järjest rohkem muutub aktuaalsemaks teemaks nii meie keskkond kui ka kliima. Samuti ilmneb, et õiglane kaubandus on selles kontekstis olulisel kohal üksnes oma säästliku  ning orgaanilise tootmise poolest ja teiseks välistab see põllumajanduskemikaalide kasutamist. Nii vähemalt kirjutab Fairtrade oma kodulehel. Seega on õiglase kaubanduse liikumine üle maailma väga tähtis, et hoida meie kliimamuutust stabiilsena. Lisaks sellele, et nende eesmärk on tagada inimlikud tingimused, tegelevad nad ka planeedi heaoluga. Kui arengumaadel elavatele rahvastele rajatakse rohkem koole, siis see suurendab ka nende teadlikkust kliimamuutuste mõjust ja nad saavad aimu oma tegevuse tagajärgedest. Samuti aitab kaasa sellele lapstööjõu keelamine, et lapsed saaksid haridusele keskenduda ja ennast asjadega kurssi viia. Sealjuures lähtub see ka inimeste vaimsest ja füüsilisest tervisest, mis liigsele koormusele vastu ei pea. Arvan, et need inimesed on motiveeritud teadlikud ka olema, kuna nad on kõige rohkem kimpus kliimamuutuse mõjudega oma piirkonnas, kes võitlevad viljasaakide ning puhta joogivee nimel. Seejärel võimaldatakse neile keskkonnasäästlikumad tootmisvahendid süsinikujalajälje vähendamiseks, mistõttu luuakse puhtam energia atmosfääri. Samuti istutatakse puid ning mitmekesistatakse põllukultuure ja taimestikku, mis rikastab meie loodust, ent püüab korvata tehtud kahju. Iga väiksemgi tegu ju tegelikult loeb.

      Sellest kõigest aga võib järeldada, et õiglane kaubandus on globaalses võtmes väga märgilisel kohal. Kõik positiivsed nähtused, mille see inimestele tagab on nii lähedalt kui ka kaudselt seotud kliimamuutuse takistamisega ning ökoloogilise jalajälje vähendamisega. Kindlasti on selle sihiks teadvustada ka arenenud riikides elavaid ja tegutsevaid inimesi, sest meie kõigi samm on täis rammu, millega saab teha nii head kui ka halba. Aga meie ülesanne on jälgida, et hea oleks siiski tasakaalukausis raskemal kohal. Kuid ainuüksi teadlikkusest ei piisa, vaid see peab kajastuma ka praktikas, milles seisneb meie kõigi vastutus. Üks lihtne näide on poeskäik. Kui paljud inimesed poes käies tegelikult mõtlevad keskkonnasõbralikele kaupadele või valivad Fairtrade märgisega tooteid? Pigem on see protsent ikka väga väike. Kindlasti see ei tähenda, et inimestele meie keskkond korda ei lähe, vaid pigem on selle taga kallim hind. Hetkel pole ka maailma poliitiline seis väga stabiilne, ent inflatsioon lööb tormiliselt laineid, mis aina tekitab inimestele rohkem muresid ja ärevust juurde. Vast sellepärast ei mõelda ka nii tulihingeliselt maailma globaalsele heaolule, vaid ikka sellele, kuidas iseendaga toime tulla. Me kõik teame, et need abinõud, mis keskkonna parendamiseks ette on võetud, on eesmärgipärased, aga tihti lihtsalt ei suudeta neid rakendada. Iga asja juures on tavaliselt ka mingisugune aga.

   Siit võib järeldada, et ebaadekvaatne miljöö ei paku inimestele mingisugust isu ega tahtmist midagi muuta, kui elu olukord on niigi kriitiline. Nagu näiteks praegu toimuv sõda, mis paljudele kannatustele vaatamata laastab ka tohutul määral meie keskkonda. Kuid siiski ei tohiks kõigele käega lüüa ega alla anda, vaid peab võitlema edasi. Nii inimeste elude, nende heaolu kui ka terviklikult planeedi eest. Miks me peame hävitama seda, mis meile antud on?

  Seega minu jaoks on õiglane kaubandus oluline kliimamuutuste kontekstis, sest pikemas perspektiivis suudab see väga palju head teha, isegi siis, kui praegu suuri tulemusi ei ole. Loodetavasti rahuneb ka maailma ärev õhkkond ning probleemid leiavad lahenduse, mis rohkem kahjusid ei valmista. Maailm on keeruline, mistõttu on raske öelda, mis nüüd kindlasti õige on ja mis mitte. Õiglusega on natukene teistmoodi.