TransFair USA kodulehe ja TransFair USA presidendi Paul Rice
loengu põhjal Berkeley Ülikoolis Kalifornias septembris 2006
Kerli Kant , 25.02. 2007
Õiglase
kaubanduse juured Ameerikas ulatuvad 40-ndatesse aastatesse, mil
mitmed Põhja-Ameerika kirikud käivitasid projekte
põgenike ja teiste vaesemate kogukondade abistamiseks müües
lääneriikides nende poolt valmistatud käsitöötooteid.
Süsteemi eesmärgiks oli käsitöölistele
õiglase hinna maksmine ja seeläbi nende toetamine.
Ameerikas on seda mudelit järginud mitmed Alternatiivse
Kaubanduse Organisatsioonid nagu Ten
Thousand Villages
ja SERRV.
1986. aastal loodi Equal
Exchange,
et alustada õiglase kaubanduse kohvi importimisega USA-sse.
Aastakümneid
reguleeriti kohviturgu rahvusvaheliste kokkulepetega. 1989. aastal
astus USA kokkulepetest välja ja seejärel muutus turg
vabaks ja reguleerimatuks.
Kohvihindade
languse tagajärjed on sügavad. Kui 90ndate aastate alguses
said näiteks Mehhiko kohvikasvatajad endale kolmandiku kohvile
kulutatud dollarist, siis 2004. aastaks oli see arv väiksem kui
10 protsenti. Tänaseks on sajad tuhanded kohvikasvatajad oma töö
kaotanud ning paljud Kolumbia kohvikasvatajad on kohvi asemel hakanud
kasvatama mooniseemneid ja kokat, millest valmistatakse kokaiini.
1998.
aastal alustas tegevust USA õiglase kaubanduse
sertifitseerimisorganisatsioon TransFair
USA ning
kohvi hakati sertifitseerima 1999. aastal. TransFair USA on üks
23-st Rahvusvahelise Õiglase Kaubanduse Märgistamise
Organisatsiooni (FLO)
liikmest ning tänaseks litsenseerib TransFair üle 600 USA
firma toote. Lisaks kohvile, sertifitseerib TransFair USA ka teed,
kakaod, sokolaadi, maitsetaimi, värskeid puuvilju, riisi ja
suhkrut.
USA-s
on sertifitseeritud õiglase kaubanduse kohvi müük
viimaste aastate jooksul mitmekordistunud, kasvades 50 miljonilt
dollarilt 2000. aastal kuni 500 miljoni dollarini 2005. aastal.
Keskmiselt on õiglase kaubanduse kohvi tarbimine alates 1999.
aastast kasvanud 72% aastas ja tänaseks müüakse
õiglase kaubanduse kohvi enam kui 35 000-s erinevas kaupluses
üle USA. Hetkel on sertifitseeritud õiglase kaubanduse
kohvi USA kohviturul ka kõige kiiremini kasvav sektor. Seda
eelkõige põhjusel, et mitmed suured kohvigigandid nagu
Starbucks,
Dunkin
Donuts
ja mitmed teised on hakanud huvi üles näitama õiglase
kaubanduse toodete vastu. Samuti müüvad õiglase
kaubanduse kohvi erinevad suured toiduketid nagu Sams
Club ja
McDonalds,
kellest viimane võttis 2005. aasta oktoobris vastu otsuse
müüja oma 658 kiirtoidurestoranis New Englandis ja Albanys
õiglase kaubanduse kohvi. 2004. aastal lisandus suurte
tegijate hulka ka Hollandi firma Ahold,
kes kontrollib erinevaid jaemüügikette nagu Giant
Food,
Stop&Shop,
tuues turule viis erinevat sorti õiglase kaubanduse mahekohvi
ning müües seda Javana brändi nime all 1200
supermarketis. Positiivse arengu tõi kahtlemata kaasa ka 2005
aasta, mil USA üks suurimaid hulgimüügikette Costco
vahetas
oma erabrändi Kirkland kohvioad õiglase kaubanduse kohvi
vastu, mis tõi õiglase kaubanduse kohvi lähemale
miljonitele majapidamistele.
Tugevasti
aitab õiglase kaubanduse arengule Ameerikas kaasa TransFair
USA aktiivne teavitustöö. Näiteks on igal aastal
kuulutatud oktoobrikuu õiglase kaubanduse kuuks, kus tuhanded
jaekaupmehed, tootjad ning õiglase kaubanduse toetajad üle
kogu riigi propageerivad õiglase kaubanduse tooteid ja selle
põhimõtteid. Kui Euroopas leiab õiglase
kaubanduse tooteid enamasti vaid tervise ja ökopoodidest ja
suurtest supermarketitest tuleb neid tooteid endiselt tikutulega taga
otsida, siis Ameerikas on need tooted laiadele massidele paremini
kättesaadavad. Tarbija teadlikkus on seal samuti aastatega
tõusnud. 2004 aastal oli 15% USA tarbijatest teadlik õiglase
kaubanduse märgist ja selle taga olevatest põhimõtetest.
Lisaks on
õiglase kaubanduse teadlikkuse tõusule ja toodete
tarbimise kasvule kaasa aitanud suuresti kirikud ja kogudused,
erinevad kodanikeühendused ja mittetulundusühingud.
Järjest populaarsemaks on muutumas ka õiglase kaubanduse
toodete ja mahetoidu pakkumine ülikoolide kohvikutes üle
kogu Ameerika. Tänaseks on üle 8000 kiriku ja 400 ülikooli
ja kolledzi võtnud omale eesmärgiks õiglase
kaubanduse tooteid pakkuda ja propageerida. Sellega on kaasa läinud
näiteks mitmed maailmakuulsad ja mainekad ülikoolid nagu
Yale, Harward, Washingtoni Ülikool jt.
Huvitav on ka
see, et USA-s on õiglane kaubandus loonud omamoodi uue
ärimudeli. Selle asemel, et suurtele korporatsioonidele survet
avaldada, on võetud suund neid hoopiski kaasata. Neid
firmasid, kes asjaga kaasa on läinud ei ole küll palju,
kuid ka need esimesed ja vähesed aitavad suuresti kaasa
tarbijateadlikkuse tõstmisele ja uute tarbimisharjumuste
kujundamisel. Samas ei ole suurte tegijate huvi õiglase
kaubanduse propageerimise vastu seotud peamiselt vaeste farmerite
aitamisega arengumaades, vaid ikkagi ka uute müügivõimaluste
leidmisega. Loomulikult on erandeid, kuid pigem on suured tegijad
selles leidnud uue turunissi ja eristumisvõimaluse
konkurentide seas või konkurentide tegevusega kaasaskäimine.
Samas on see kahtlemata positiivne areng ning tuues need tooted
lähemale suuremale hulgale tarbijatele aidatakse kaasa õiglase
kaubanduse toodete nõudluse kasvule, millega omakorda kaasneb
suurema hulga põllumeeste õiglasem tasustamine.
Õiglase
kaubanduse tooted ei ole tingimata parema maitsega. Kuid paljudele
teadlikele tarbijatele jätavad need tooted suhu parema maitse,
teades et neid tooteid tarbides, on nad aidanud kasvõi
natukenegi kaasa vaesuse vähendamisele maailma vaesemates
riikides. Ja kui samal ajal saab ka kaupmees oma kulud kaetud ning
teenib kasumit, on ka kapitalism oma osa saanud.
