“Õiglane kaubandus on üks õige asi. Sinu maailmas iseenesestmõistetavaid asju võib Ghanas olla raske leida. Õiglane kaubandus on talunike vastu hea ja teeb meid õnnelikuks. Me tahaksime Õiglase kaubanduse süsteemi veel rohkem kakaod müüa, et rohkem talunikke saaksid maitsta paremat elu.
Oleme võtnud saatuse omaenda kätesse. Tänu Õiglasele kaubandusele ja Kuapale areneb meie ümbruskond palju kiiremini. Meil on nüüd joogivett, vetsud ja koolid. Kuapa maksab talunikele alati kokkulepitud ajal ning kakaod kaaludes ei ürita keegi kedagi petta. Iga kahe nädala tagant kohtume, et oma muredest rääkida. Lisaks teenime lisasissetulekut seepide ja palmiõli valmistamisest, et vähese viljakusega kuudel hakkama saada. Kuapa krediidiühingu kaudu saame taotleda oma äride loomiseks laenu. Laenusid saame võtta üksi või grupina.
Kuapa on naisi aidanud, Kuapa abil kuulatakse meid rohkem. Ma olen Kuapalt palju õppinud. Ma kasvasin üles kakao keskel ja ma näen teiste kokkuostjate ja Kuapa vahel palju erinevusi.”
Comfort Kwaasibea, kakaokasvataja.
Kuapa Kokoo on 1993. aastal loodud kakaokooperatiiv, mis sai alguse tänu Ghana kakaosektori osalisele liberaliseerimisele. Kõikide erafirmade seas, millele valitsus on andnud kakaokaubanduse litsentsi, on Kuapa ainuke ettevõte, mis kuulub talunikele. Kuapa Kokoo ostab oma liikmetelt ning teistelt talunikelt kakaod kogu ekspordimahtu kontrolliva riikliku kakaokomisjoni nimel. Kuapa Kokoo esindab nüüdseks pea 50 000 väiketalunikku ning müüs 2008-2009 aastatel 27% oma toodangust Õiglase kaubanduse turule.
Kuapa Kokoo taustast
1990. aastal lõi grupp kakaokasvatajaid Kuapa Kokoo nimelise organisatsiooni. Selle loomist toetasid Suurbritannia alternatiivse kaubanduse organisatsioon Twin Trading ning Hollandi arengukoostöö organisatsioon SNV. Loomise üheks ajendiks oli Ghana kakaotööstuse osaline liberaliseerimine, mille raames valitsuse poolt kontrollitud kakaokaubandusstruktuur vahetati süsteemi vastu, mis andis kakao kokkuostuks võimaluse litsentseeritud erafirmadele. Talunikele tähendas see aga võimalust oma huvide kaitsmiseks. Loodi ettevõte, mis kaupleb siseturul kakaoga ning müüb kakaod Cocoa Marketing Companyle (CMC) – ettevõttele, mis tegeleb riikliku kakaoorganisatsiooni – Ghana Cocoa Board ehk Cocobod – nimel ekspordiga. (Vt allpool: kakaotööstuse liberaliseerumine).
Kahekümne nelja CMC poolt litsentseeritud ettevõtte seas on Kuapa ainus, mis kuulub talunikele.
Kuapa Kokoo on kiiresti kasvanud väikesest ettevõtmisest rahvusliku tähtsusega organisatsiooniks.
Kuapha Kokoo tähendab kohalikus twi keeles head kakaokasvatajat.
Kuapa Kokoo liikmeskond
Kuapa Kokoo alustas vaid 200 liikmega 22 külas, kuid on nüüdseks kasvanud üleriiklikuks, 1300 külatasandi kooperatiivi koondavaks orgnisatsiooniks.
Kuapa Kokoo esindab 48 854 talunikku, kellest 28% on naised. Liikmeskond kasvab pidevalt.
Kuapa Kokoo liikmed kasvatasid 2008. aastal 35 000 tonni kakaoube, moodustades seega 5% Ghana kogutoodangust (FAO andmetel on see kokku 700 000 tonni).
Kuapa Kokoo struktuur
Kuapa Kokoo on Kuapa Kokoo talunike ühingu (Kuapa Kokoo Farmers’ Union) vihmavariorganisatsiooni alla kuuluv organisatsioon, mille eesmärkideks on jõustada kakaod kasvatavaid väiketalunikke, lihtsustada naiste otsustusprotsessides osalemist ning julgustada ökoloogiliselt jätkusuutliku tootmist. Kuapa Kokoo allorganisatsioonid on järgnevad:
Kuapa Kokoo Limited: kaubanduslik tiib – eraettevõte, millel on terves riigis kehtiv kakao kokkuostu akrediteering. Tegevuste hulgas on ka erinevate treeningprogrammide ning subsideeritud põllumajandustoodete pakkumine.
Kuapa Kokoo Farmers’ Trust: fond, mis vastutab Õiglase kaubanduse kaudu teenitud lisatasu ja muude talunike kogukondadesse suunatud resursside eest, luues nende abil sotsiaalseid tugistruktuure ning sissetuleku kasvatamise võimalusi.
Kuapa Kokoo Credit Union: ettevõte, mis loob võimalusi raha säästmiseks ning täidab kohaliku panga rolli, pakkudes liikmetele ka krediidivõimalusi. Liikmed saavad laenu võtta näiteks õppemaksude tasumiseks, majade ehitamiseks või remontimiseks ning muude ühiskondlike kohustuste täitmiseks.
Divine Chocolate: Suurbritannias asuv šokolaadifirma, mis loodi Kuapa Kokoo, Twini ning nende partnerite poolt, et turustada Kuapa Kokoo kakaost tehtud šokolaade. Kuapa Kokoole kuulub 45% aktsiatest ning samuti on juhatuses kaks Kuapa esindajat. Kuapa Kokoo räägib kaasa nii tootmisesse kui turundamisesse puutuvates otsustes ning saab ettevõtte tuludest osa.
Sotsiaalne taust
Enamik Kuapa Kokoo liikmetest on väiketalunikud, kes elavad keskustest kaugel asuvates puudust kannatavates riigi osades. Enamikel talunikel puudub ligipääs arstiabile, puhtale joogiveele ja elektrile. Lambivalguse saamiseks sõltutakse petrooliumist. Enamikes külades puuduvad koolid, õppematerjalid ning õpetajad. Tänu valitsuse kohustusliku tasuta alghariduse programmile on aga suur kirjaoskamatuse tase taandumas.
Keskmine talu on umbes nelja hektari suurune, millest kolme hektarit kasutatakse kakaokasvatuseks. Kakaoga teenivad talunikud kogu oma rahalise sissetuleku. Talud kuuluvad perekondadele, kuid suuremad talud palkavad aeg-ajalt ka hooajalisi töölisi. Mõned talunikud kasvatavad perele söögiks ka plantaane, kookost, jamsi, maniokki ning muid köögivilju. Kohalikule turule müümiseks kasvatatakse ka apelsini, plantaane ning palmivilju. Paljude kakaod kasvatavate talude muld on aga niivõrd vaene, et köögiviljad ning muud toiduks kõlbulikud taimed ei kasva ning seega tuleb toit lisakulude eest muretseda.
Ligipääs usaldusväärsetele transpordivahenditele ning teedele on piiratud ja seetõttu on kakaod ja muud saaki keeruline transportida. Kuigi ligipääs tasuta algharidusele on olemas, vastutavad talunikud siiski rahaliselt muude sotsiaalteenuste eest – näiteks arstiabi ning põhiharidus. Üheks suureks mureks on ka kuluka abitööjõu palkamine, kuna nooremad perekonnaliikmed valivad tihtipeale taludes töötamise asemel linna kolimise, kust loodetakse leida paremat elu.
Kuapa Kokoo ja Õiglane kaubandus
Kuapa Kokoo sai Õiglase kaubanduse sertifitseeringu aastal 1995.
Kui aastatel 1999-2000 müüs Kuapa Õiglase kaubanduse turule kolm protsenti kogutoodangust, siis aastateks 2008-2009 kasvas see juba 27 protsendini.
Õiglase kaubanduse minimaalne kakao kokkuostuhind on 1600 USD tonni kohta. Lisaks sellele makstakse ka Õiglase kaubanduse lisatasu 150 USD tonni kohta – seda investeeringuna äriettevõtmistesse või sotsiaal- ning keskkonnaprojektidesse. Kui maailmaturu kakaohind on 1600 USD või rohkem, on Õiglase kaubanduse süsteemis makstav hind maailmaturu hinnatasemega võrdne ning lisaks liidetakse sinna juurde ka 150 USD suurune lisatasu.
Õiglase kaubanduse miinimumhind on eksporttoodangu hind, mis makstakse tootvale organisatsioonile ning mis sisaldab sadamasse transportimise ning laeva laadimise lisakulusid (seda kokkulepet, mille kohaselt transportkulud kannab ostja, tuntakse kui Free on Board ehk FOB). Tootjaorganisatsioon võtab talunikele kakaoubade eest makstavast rahast maha ka oma kulud.
Igal aastal sätestab Cocobod talunikele makstava standardtasu. See tuletatakse eeldatava maailmaturu FOB-hinna järgi, võttes arvesse tulevasi hinnangulisi kakaohindu Londonis ja New Yorgis. Ghanas kasvatatava kakao kõrge kvaliteet toob kaasa hinnalisa, mis hooaja lõpus kakaokasvatajate vahel boonustasuna ära jagatakse.
Tänu kõrgetele maailmaturuhindadele on valitsuse makstav hind olnud Õiglase kaubanduse miinimumhinnast kõrgemal. Sellele lisandub kuni 10 protsendiline hinnalisa kõrge kvaliteediga Ghana kakaoubade eest. Hinnalisaga loodetakse kasvatada produktiivsust ning lisaraha teenimisega ka majandust elavdada.
Nagu enamike tarbekaupade puhul, on ka kakaohinnad kõikuvad ning on pikalt olnud languses – ÜRO Toidu ning põllumajandusorganisatsiooni (FAO) uuringutest on näha, et tegelik kakaohind oli aastatel 2000-2005 vaid veerand sellest, mis 1970. aastatel.
Kakao tulevikuhinnad New Yorgi börsil langesid 2000. aasta novembris 27 aasta kõige madalamale tasemele – 714 USD tonni kohta. Samas tekitas tooraine vähesus 2008. aastal hindade hüppe 28 aasta kõrgeimale tasemele – olles 3275 USD tonni kohta.
Hindade hüplikus on ülemaailmse majanduskriisi tõttu kasvanud: 2008. aasta augustis langes kakao hind 2000 dollarini tonni kohta, tõusis 2009. jaanuariks 2800 dollarini ning langes sama aasta märtsiks tagasi 2300 dollarini. Kasvanud nõudlus ning mure Côte d’Ivoire’i tarnesuutlikuse suhtes tekitas 2009. aasta detsembris järjekordse hüppe, kus hinnad tõusid 30 aasta jooksul kõrgeimale tasemele, küündides isegi kuni 3510 dollarini tonni kohta.
Kuapa Kokoo ning Õiglase kaubanduse partnerlus aitab organisatsiooni kõikidel tasanditel arendada tugevat demokraatlikku ning organiseeritud raamistikku. Õiglase kaubanduse lisatasu näol laekuva lisasissetuleku abiga on Kuapa Kokoo parandanud oma liikmete elustandardit. Organisatsiooni poolt ette võetud projektid on aidanud kogukonna talunikel (eriti naistel) enesekindlust ning iseseisvust kasvatada ning tagada kogukonnas osalemist ning omanditunnet. Õiglase kaubanduse müükidest saadud lisasissetulek on leidnud kasutust järgnevalt:
talunikele otsetoetusena makstav aastalõpuboonus;
mitmete sotsiaalprojektide arendamine – näiteks kaevude ning veevõtukohtade planeerimine joogivee kättesaadavuse parandamiseks ning avalike tualettide ehitamine;
liikmete külasid läbinud rändav tervishoiuprogramm;
erinevate tegevuste rahastamine: näiteks kahe lastehoiu ja kuue klassiruumi ehitamine ning kahe talunike haridusprogrammis osaleva kinobussi muretsemine;
Tema sadamasse laoruumide ehitamine;
talunikele põllumajandusnõustamist pakkuvate, juhtimisteemaliste treeningprogrammide loovate ning HIV/AIDSi-teemalisi töötubasid korraldavate arenguametnike palkamine.
Samuti on algatatud sissetulekut kasvatavate alternatiivvõimaluste arendamine – seda eeskätt naiste jõustamiseks. Näiteks tegeletakse tekstiilide värvimise, seebivalmistamise, palmipähklite ja –õli tootmise, maisi töötlemise ning tigude kasvatamisega nii kohalikule turule kui ekspordiks.
Naiste osaluse julgustamisega tegeletakse pidevalt: igal kogukonnal on juhtivkomitee, mille seitsmest liikmest vähemalt kaks on naised. Igast kogukonnast valitakse seejärel üks nais- ning üks meesesindaja, kes valivad seejärel piirkonna/regionaalse juhtivkomitee, mille seitsmest liikmest kaks peavad olema naised. Rahvusliku juhtivkomitee 33 liikmest viis peavad olema naised ning iga kogukonna poolt aasta üldkoosolekule saadetavast kahest liikmest peab üks olema naine.
Naiste lisasissetuleku kasvatamiseks on algatatud seminare ning töötubasid, et populariseerida lisategevusi – näiteks põletatud kakaokestadest saadud potasest (kaaliumkloriidist) seebi valmistamine.
Suurbritannias kasutatakse Kuapa Kokoo kakaoube üle 300 Õiglase kaubanduse tootes –šokolaaditahvlites, kookides, küpsistes, müslitahvlites ja jäätistes. Divine Chocolate’i tooteid leiab ASDA kaubandusketi omatoodete seast – näiteks Marks & Spencer, Sainsbury’s, Tesco, Traidcraft, Starbucks jt kaubamärkide alt.
Kakao Ghanas
Ghana esimene kakaokasvandus istutati 1879. aastal.
Ghanast pärit kakaoubade kvaliteet on tuntud üle maailma.
Ghana välisturukasumist moodustab kakao 28% ning üldisest põllumajandusekspordist moodustab kakao 57%.[1]
Ghana eksportis 2006. aastal 358000 tonni kakaod (väärtusega 1,06 miljardit dollarit[2]) – mille põhjal võib väita, et kakao on Ghana tähtsuselt teine eksporttarbekaup, jäädes alla vaid kullale.
Ghana on maailmas kakaotootmise edetabelis teisel kohal – aastatel 2003-2008 tootis Ghana keskmiselt 680000 tonni kakaod. Ghana jääb alla vaid Côte d’Ivoire’ile, mis toodab 1,3 miljonit tonni aastas.
Ghana iga-aastane keskmine kakaotoodang kasvas 1995-2003 aastatel toodetud 400000 tonnilt aastaks 2004 tervelt rekordilisele 737000 tonnile.
Kakaotoodangu kasvu soodustas valitsuse soov suurendada läbi kakaokasvatuse laiendamise ekspordilt saadavaid tulusid. Selleks tõsteti talunikele makstavat kakaohinda ning subsideeriti vajalikke põllumajandustarbeid.
Enamik Ghanas toodetavast kakaost on kasvatatud väiketalunike poolt.
Ghanas töötab kakaokasvandustes 3,2 miljonit talunikku ning põllutöölist (Ghana rahvaarv on umbes 22,2 miljonit). Üle maailma on see arv kokku 14 miljonit. [3]
Kakaotööstuse liberaliseerumine
Kuni 1993. aastani kuulus Ghana kakaotööstuse monopol Ghana valitsusele, kes juhtis seda läbi riikliku kakaoorganisatsiooni – Ghana Cocoa Boardi ehk Cocobodi. Cocobod panustas Ghana kakao kvaliteedi mainesse läbi teadusuuringute instituudi ja kvaliteedikontrolli programmide loomise ning teatud põllumajandustoodete, näiteks väetiste, subsideerimise. Lisaks üritas Cocobod müügi ning ekspordi reguleerimise kaudu talunikke hinnakõikimiste eest kaitsta, kuid pahatihti petsid Cocobodi ostuagendid põllumehi ning maksid alla 40% maailmaturu hinnast.
Kuid 1970. ning 1980. aastatel tabasid Ghana kakaotööstust järsult langenud kakaohinnad, põud ning metsatulekahjud. Maailmapanga ning IMFi poolt ette kirjutatud struktuurimuutuste plaanid, mis olid mõeldud Ghana uppuva majanduse päästmiseks, nägid ette kakaotööstuse liberaliseerimist ning ümberkorraldamist – tegevused, millega Ghana valitsus ka 1993. aastal alustas. Cocobodi ümberkorraldamise tagajärjel vähenes töötajate arv sajalt tuhandelt vähem kui kümnele tuhandele ja paljud teenused (näiteks turundus ning tehniline abi) avati eraettevõtete pakkumistele.
1993. aastal loodi ka Kuapa Kokoo. Ühingu lõid edukad kakaotalunikud, kes mõistsid võimalust põllumeeste organiseerumiseks üheks ettevõtteks, millega oma kakaod turustada. Neid toetas Twin Trading – ettevõte, mis arendab tarneahelaid mitmetele Õiglase kaubanduse ettevõtetele (näiteks Cafédirect ning Hollandi MTÜ SNV). Kuapa Kokoo eesmärk on talunike jõustamine ning seeläbi neile väärika elukvaliteedi kindlustamine, naiste osaluse suurendamine kõikides Kuapa Kokoo tegevustes ning keskkonnasõbraliku kakaokasvatuse arendamine.
Praegusel hetkel on Ghanas kakskümmend neli valitsuse poolt litsentseeritud eraettevõtet, kes tegelevad kakao kokkuostuga riikliku kakao turundusettevõtte Cocoa Marketing Company Ltd ehk CMC nimel. CMC on Cocobodi tütarettevõte, millele kuulub jätkuvalt ekspordimonopol. Cocobodi algne plaan, mille kohaselt umbes 30% kakaost eksporditaks läbi litsentseeritud eraettevõtete, tundub vähemalt praegusel hetkel olevat kõrvale jäetud.
Litsentseeritud kakao kokkuostufirmade (millest mitmed on välisomanduses) seas on Kuapa Kokoo ainuke, mis kuulub talunikele. Kokkuostufirmad tegutsevad kakao kokkuostupunktides (umbes 2700 asukohta Lõuna-Ghana kakaod kasvatavates piirkondades), kus konkureeritakse teistega talunikelt ubade ostmise nimel. Talunikele makstakse Cocobodi poolt iga hooaja alguses kindlaks määratud hind ning kokkuostufirmad saavad CMC-lt fikseeritud 9% tasu. Firmad konkureerivad omavahel mitte hinnapõhiselt, vaid teistsuguste strateegiatega: näiteks kiire tasumise tagamise ning teenuste (nagu subsideeritud väetised ja krediidivõimalus) pakkumise kaudu. Kuigi talunikele makstavad hinnad on kasvanud, varjutab seda inflatsioon ning teenuste, mis olid varasemalt Cocobodi poolt subsideeritud, kasvavad hinnad.
