BLACK GOLD ‘Wake Up and Smell the Coffee’

Nick Francis ja Marc Francis film

www.blackgoldmovie.com

Filmist

Rahvusvahelised kohvifirmad valitsevad meie supermarketites $80 miljardi väärtuselist kohvitööstust, tehes kohvist nafta järel maailma kõige väärtuslikuma kaubaartikli. Ajal, mil me maksame oma tassi latte ja cappuccino eest üle 20 krooni, saavad kohvitalunikud oma toodangu eest sellist hinda, mis sunnib neid pankroti äärel virelema. Kusagil mujal maailmas ei ole see paradoks nii terav kui kohvi sünnimaal Etioopias. Tadesse Meskelal on missioon päästa 74 000 kohvitalunikku hävingust. Tadesse reisib maailmas, et leida neid, kes on nõus ostma Etioopia farmerite kasvatatud kõrgekvaliteetset kohviuba õiglase hinna eest. Tadesse visiitide ajal Londonisse ja Seattle’isse saab selgeks, kuivõrd suur on rahvusvaheliste kohvikorporatsioonide võim maailma kohviturul. Usutlused New Yorgi kohvibörsi maaklerite ja WTOs läbirääkimisi pidavate kaubandusministritega näitavad, kui raske on Tadessel leida Etioopia farmeritele toimiv lahendus.

Režissöörid Nick ja Marc Francis:

Meil tekkis vajadus teha filmi kohvist, kui kuulsime 2002. aasta lõpus, et Etioopias on algamas uus näljahäda. Etioopia näljahädale reageeris maailm kakskümmend aastat varem 1984. aastal abiannetustega. Erinevalt tolle ajaga seisid kohvitalunikud nüüd näljahädas ajal, mil rahvusvaheline kohvitööstus õitses.

Me sooovime oma filmiga teadvustada vaatajale, et vaid ühe tassi kohvi vahendusel oleme tihedalt seotud miljonite inimeste toimetulekuga maailmas. Kohvi on ülemaailmne kogemus, mida naudivad miljardid inimesed iga päev olles nii seotud õitsva kohvitööstusega kui pankrotiga silmitsi seisvate kohvitalunikega. Meie lootus oli teha film, mis sunniks meid – lääne tarbijaid – andma hinnangut meie endi tarbimiskäitumisele ja selle seosele ülejäänud maailmaga.

Etioopia – kohvi sünnimaa

Etioopia kohvitalunikud, kord olnud selle maa sool, on ülemaailmse kohvituru kõikumise tõttu vaesustunud, tuhanded perekonnad jäävad tasapisi ilma rahast ning on pankrotistumas. Kirjeldatud olukord puudutab otseselt 15 miljonit inimest Etioopias, kelle ellujäämine sõltub kohvist nagu ka selle maa majandus, mis saab 67% oma eksporditulust kohviekspordist. Kuid sarnase murega seisavad silmitsi mitte ainult Etioopia, vaid kogu maailma need talunikud, keda mõjutavad kohvi madalad hinnad.

Tadesse Meskela – muutuste nimel

74 000 talunikku esindava Oromia Kohvitalunike ﾜhistute Liidu tegevjuhi Tadesse Meskela eesmärk on vältida rahvusvahelist kaubandussüsteemi ning leida ostjaid, kes maksaks tema kõrgkvaliteetse kohvi eest õiglast hinda. Meskela pühendub täie meelekindluse ning kirega nende tuhandete talunike elu parandamisele, keda ta esindab. Temaga veedetud päevade jooksul külastasime ka kohvi töötlemise tehast, kus sajad naised töötavad kaheksa tundi päevas, eraldades üksikuid mittekvaliteetseid kohviube tuhandete kvaliteetsete hulgast enne eksportimist. Need naised on kohvitööstuse ahela olulisimad lülid ning neile makstakse vaevalt pool dollarit päevas.Tadesse töö, pühendumus ning olukorra ja tema ees seisva ülesande mõõtmatus on aukartustäratav.

WTO määrav roll

Pärast esimest filmiringi Etioopias lendasime otse Cancun’i filmima Maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) kohtumisi, kus võeti vastu raskeid otsuseid, mis õõnestavad Aafrika majandust ja arengut puudutavaid kaubandusreegleid. WTO otsused ei puuduta otseselt kohvi hinda, kuid oli väga oluline avardada filmi käsitlusala ning tuletada inimestele meelde, et lisaks kohvitalunikele võitlevad maailmaturul ellujäämise nimel ka miljonid teiste kaupade tootjad . Just WTO-s lõpetati võitlus õiglasemate rahvusvaheliste kaubandusreeglite nimel.

Konverentsikeskus oli pilgeni täis erinevate Aafrika riikide esindajaid ja ministreid, kelle soov oli lõpetada toetuste jagamine: rikkad riigid maksavad oma talunikele iga-aastaselt toetust $300 miljardit, mis ei võimalda arengumaadel rahvuvahelisel turul võistelda. Samuti soovisid nad pigem õiglasemat kaubandussüsteemi kui suuremat rahalist toetust. Aafrika riikide 1% võrra suurem osalus maailmamajanduses toodaks iseenesest $70 miljardit aastas, mis on viis korda enam kui see manner praegu toetust saab. Hoolimata Euroopa ja USA ilukõnedele ei viidud läbi mingeid muutusi ning ettepanekuid vajalike muutuste järele ei võetud kuulda. Taolisel käitumisel olid omad tagajärjed: esimest korda keeldusid arengumaad sunnitult alla kirjutama kokkulepetele, mis nende huvisid ei kaitsnud – ning WTO läbirääkimised kukkusid läbi.

Arengumaid läbirääkimiste keskpunkti tõstma pidanud Doha läbirääkimiste voor on läbi kukkunud ning selle taaskäivitamine on ebatõenäoline. Rikkaid riike soosiva moonutatud kaubandussüsteemi rakendamine jätkub endiselt.

Rahvusvahelise suurärid keelduvad kommentaaridest

Hoolimata mitmetest püüdlustest ja lubadustest ei õnnestunud intervjueerida Starbucks Coffee Company esindajat, sest meie kõnedele ei vastatud. Sarnaselt Starbucks’ile keeldusid Musta Kulla tarbeks mõeldud intervjuudest ka kõik teised juhtivad kohvimüüjad nagu Sara Lee, Proctor&Gamble, Kraft ja Nestle.

Hea teada kohvist:

• Kohvi kasvatatakse enam kui 50-s riigis ning see annab tööd üle 25-le miljonile kohvikasvatajale.

• Kohv on nafta kõrval enim tarbitud kaup, mille iga-aastane käive ületab $80 miljardit aastas.

• Kohv on maailmas kõige populaarsem jook. Igal aastal juuakse seda kokku umbes 2 miljardit tassi.

• Ameeriklased on suurimad kohvitarbijad. Arvestuste järgi joovad enam kui 100 miljonit ameeriklast päevas kokku umbes 400 miljonit tassi kohvi.

• Mõnede arvestuste kohaselt tarbitakse ülemaailmselt päevas igas sekundis 3400 tassi kohvi.

• Ühe espresso valmistamiseks kulub 50 kohviuba ning iga uba peab olema eraldi käsitsi korjatud.

• Maailma kohviturgu valitsevad neli suurkorporatsiooni – Kraft, Nestle, Proctor&Gamble ja Sara Lee.

• Kohvi hind on paika pandud New Yorgi (Arabica kohv) ja Londoni (Robusta kohv) börssidel.

• Aastatel 2001-2003 langes kohvi hind viimase 30 aasta madalaimale tasemele.

• Kohvi sünnimaa on Etioopia, mis toodab ka maailma kõrgeima kvaliteediga kohvi.

• Tänapäeval sõltub 15 miljoni etiooplase elu kohvitootmisest, mis moodustab 67% riigi välisekspordist.

• Keskmine kohvitalunik saab $3 maksva kohvitassi eest kätte 3 US senti.

• Etioopia on maailma üks vaesematest riikidest ning sõltub praegu erakorralistest abiannetustest enam kui viimase 20 aasta jooksul. Umbes 7 miljonit inimest vajab erakorralist abi igal aastal.

• Aafrika riikide 1% võrra suurem osalus maailmamajanduses toodaks iseenesest $70 miljardit aastas, mis on viis korda enam kui see manner praegu toetust saab.

TADESSE MESKELA:

“Meile jääb lootus, et ühel päeval on tarbijad teadlikud sellest, mida nad joovad. Muutus on tarbijate kätes, kui neid teavitatakse. Küsimus ei puuduta mitte ainult kohvi, vaid ka teisi tooteid, mille eest makstav äärimiselt madal hind mõjub tootjaile hävitavalt.”

www.oromiacoffeeunion.org