Malawi on üks Lõuna-Aafrika vaesematest riikidest. Põllumajandusega teenib elatist ligi 85 protsenti elanikkonnast, kellest 90 protsenti on väiketalunikud. Suhkur on tubaka ja tee järel tähtsuselt kolmas ekspordiartikkel. Suhkrutööstuse arengut piiravad kõrged tootmiskulud, kehv infrastruktuur maapiirkondades, puudulikud tervishoiuteenused ning põllumajandustoetuste ja asjakohase tehnika puudumine.
Kasinthula suhkrurookasvatajate ühing (Kasinthula Cane Growers Association ehk KCG) on väiketalunike suhkruroo projekt, mis asub Shire’i jõeorus Chikhawa ringkonnas Lõuna-Malawis – keeruliste tingimustega piirkonnas, kus pikad põuaperioodid põhjustavad vahel näljahäda ning vihmaperiood võib kahel korral aastas endaga kaasa tuua üleujutusi. Enamik inimesi elab lihtsates rookatusega onnides ning vaesusest peegeldab ka see, et kariloomade pidamist saavad endale lubada ainult vähesed. Perekonnad hoiavad endal hinge sees põuasel maal maisi, maniokki, riisi, suhkruroo või puuvilla kasvatamisega. Teiseks rahateenimisviisiks on töötamine lähikonnas asuvates suhkrurooistandustes.
Masauko Khembo elab koos oma naise Naomie ja kolme lapsega Katunga piirkonnas Chikhwawas. Kaks vanemat last — poeg Dennis (14) ja tütar Melpha (12) — käivad keskkoolis ning noorim laps Ethan (5) algkoolis.
Masauko on KCG talunikele (Shire Valley Cane Growers Trusti kaudu) kuuluva firma Kasinthula Cane Growers (KCG) juhataja. Enne KCGga liitumist töötas ta kolmteist aastat Illovo Sugaris — kohas, kus KCG oma suhkruroogu töötleb. Ta liitus Illova Sugariga otse pärast ülikooli ning saavutas seal keskastmejuhi – agronoomi – positsiooni.
Taustinfo
KCG oli 1996. aastal Malawi valitsuse ja Sugar Corporation of Malawi, erafirma, millele kuulus tol ajal piirkonna suhkruveski, poolt loodud ühisettevõte. Praegusel ajal kasutab seda veskit Lõuna-Aafrika päritolu maailma juhtivamaid suhkrutootjaid Illova Sugar. Firmale kuuluvad mõlemad Malawi kahest suhkruveskist. KCG projekt nägi ette suure maa-ala suhkruroo kasvatamiseks kasutuskõlblikuks muutmist, et seeläbi suurendada kohaliku veski tooraine tarnet ning samal ajal pakkuda sissetulekut 282 väiketalunikule, kes suutsid vaevu kasvatada piisavalt toitu, et ise söönuks saada.
Projekt hõlmab valitsuse käest liisitud 1150 hektari suurust maatükki, mis on omakorda jagatud 10 ja 70 hektari suurusteks suhkruroopõldudeks. Kuigi talunikele jagati 2-3 hektari suurused isiklikud krundid, siis projekti juhitakse koostöö põhimõtetel. Masauko esmane töö on juhendada töötajate meeskonda nii suhkrurooäris kui ka põllumajandustegevuses. See hõlmab istutamist, kastmist (400 hektarit niisutatakse kesksete pöördtappide abil ning ülejäänud maad vaokastmisega), käsitsi suhkruroo lõikamist ning selle toimetamist 25 kilomeetri kaugusele Illova veskisse. Ettevõte vastutab talunikele tooraine ja teenuste ostmise eest ning pakub neile ka põllumajandusteenuseid.
Alguses ohustasid projekti hiiglaslikud ja aina kogunevad võlad. Veski oli võtnud välisriikide võlausaldajatelt suure laenu, et rahastada niisutusüsteemi ning maa ettevalmistamist suhkruroo kasvatamiseks. Olukord halvenes kui võlg kasvas pärast kohaliku valuuta devalveerumist mitmekordseks ning intressimäär tõusis hüppeliselt üle 40%.
Seejärel selgus, et KCG ja selle liikmed olid maaomanikena võla eest vastutavad. Kuigi süü ei olnud neil, oli ühistu langenud tõsistesse finantsraskustesse. Esimesest saagist saadud tulu ei katnud isegi intressimakset, rääkimata põhivõla vähendamisest. Nüüd aga, pärast selgitustöö tegemist ning tänu edukale juhtimisele ja valitsuse toetusele, teeb KCG edusamme võla tagasimaksmises.
KCG ja Õiglane kaubandus
KCG sai Õiglase kaubanduse sertifitseeringu 2002. aastal ning tänasel päeval varustavad nad Õiglase kaubanduse tingimustel aina kasvavat arvu ettevõtteid Suurbritannias, Euroopas ja Ameerika Ühendriikides.
Lisaks lepingulisele suhkruroo hinnale teenitakse Õiglase kaubanduse lisatasu 60 dollarit tonni suhkru kohta, mis on eraldatud hädavajalikele kogukonna arenguprojektidele. Kogu KCG toodang müüakse nüüdseks Õiglase kaubanduse ostjatele – ettevõtetele Belgiast, Saksamaalt, Norrast, Ameerika Ühendriikidest ning ka sellistele Suurbritannia kaubamärkidele nagu Billington’s, the Co-op, Equal Exchange, Napier Brown, Nirvana Sugars, Traidcraft ning Whitworths.
KCG suhkur on saadaval nii valge kui pruuni suhkruna ning ka küpsistes, kookides, kakaos, kommides ning isegi jookides — näiteks hõõgveinis. Pärast Õiglase kaubanduse kosmeetika turule jõudmist kasutatakse suhkrut ka kehakoorijates ja näomaskides.
Õiglase kaubanduse lisatasu kasutamine
KCG liikmed leppisid kokku, et Õiglase kaubanduse lisatasu kasutatakse järgmiselt:
40% paigutatakse ühisesse fondi, mida liikmed kasutavad võrdselt majapidamistarvete ja ehitusmaterjalide (näiteks tsemendi ja lainelise katusepleki) ostmiseks või laste õppemaksu maksmiseks;
40% investeeritakse kogukonna projektidesse – vee- ja elektrivarustuse, arstiabi, koolide ja teedeehituse toetamine;
20% läheb ettevõtte jätkusuutlikuse kindlustamiseks – iga-aastane põldude kündmine, istutamine ning vajalike masinate väljavahetamine.
Talunike esmane prioriteet oli tagada ohutu ja puhas vesi kolmele külale, kes tõid vett Shire’i jõest ning riskisid seega krokodillide või veega levivate haiguste (näiteks bilharzia) ohvriks langemisega. Ligipääs puhtale veele on siin sõna otseses mõttes elupäästja. Alates 2004. aastast on kaevatud 18 puurkaevu, et tagada kohalikele külaelanikele puhas vesi.
2011. aastal viidi lõpule veeprojekt, mis annab tänu Lõunapiirkonna veekomisjoni (Southern Regional Water Board – SRWB) poolt paigaldatud maa-alustele torudele kraanivett Salumeji küla talunikele.
Tänu Õiglase kaubanduse müügist saadud lisasissetulekule on enamus talunikke saanud väikeste õlgkatusega mudaonnide asemele ehitada suuremad ja vastupidavamad tellistest seinte ja plekk-katusega majad.
2006. aastal tehti Kasinthula bilharziakliinikule annetus bilharziavastaste tablettide ostmiseks. Balharzia on krooniline parasiitlik haigus, mis on oma negatiivse majandusliku ja sotsiaalse mõju poolest malaaria järel teisel kohal ning millega puutub kokku ligi 70% piirkonna inimestest. 2011. aastal muudeti ja laiendati kliinikut ning ehitati kliiniku ametnikule elumaja.
Samuti osteti ühte külasse 4 kiirabijalgratast. Need rattad on kohandatud vedama spetsiaalselt disainitud haagiseid, olles sealjuures lihtne ja odav viis inimeste ravile transportimiseks.
2011. aastal viidi külas lõpule kuue klassiruumi ja haldushoonega algkooli ehitus. Nüüdsest saavad lapsed minna kooli juba 5. aastaselt, mitte ei pea ootama 7. või 8. eluaastani, et olla kaugel asuvasse kooli kõndimiseks piisavalt vanad. Samal aastal annetati ka kolmele piirkonna keskkoolile kuus arvutit ja kolm printerit.
Tähelepanuväärset osa Õiglase kaubanduse lisarahast on kasutatud toatamaks valitsuse-poolset elektrifitseerimise projekti, et teha liikmete külades elekter esimest korda kättesaadavaks. Piirkonda on toodud elektrimaste ja trafosid ning Chinangwa külas on elektriga ühendatud 82 maja. Talunikud on ostnud külmkappe, raadioid, televiisoreid ning elektrivalgustusega saavad nad nüüd kodus töötada või äri teha ka õhtutundidel ning lapsed saavad koduseid ülesandeid kergemini lahendada.
2011. aastal tagas KCG 150000 naela suuruse Euroopa Liidu toetuse, mis võimaldas neil tootmist 400 hektari võrra laiendada. See tähendab, et veel 200 talu saavad organisatsiooniga ühineda ning oodata elutingimuste märkimisväärset paranemist.
